Kehtib alates: 30.07.2021
Viimati muudetud: 30.03.2026
Käesolev õigustatud huvide analüüs selgitab, miks ja millistel tingimustel töötleb Inforegister ettevõtlusega seotud isikuandmeid õigustatud huvi alusel.
Analüüs käsitleb eelkõige olukordi, kus füüsilise isiku andmed on seotud ettevõtte, füüsilisest isikust ettevõtja, mittetulundusühingu, korteriühistu, sihtasutuse või muu juriidilise või majandusliku tegevusega.
Dokumendi eesmärk on selgitada:
milline on Inforegistri ja seotud teenuste õigustatud huvi;
miks ettevõtlusandmete töötlemine on vajalik;
milliseid andmeid töödeldakse;
millistest allikatest andmed pärinevad;
kuidas hinnatakse andmesubjekti õigusi ja huve;
milliseid proportsionaalsuse ja kaitsemeetmeid rakendatakse.
Käesolev dokument ei asenda privaatsustingimusi. Privaatsustingimustes on kirjeldatud täpsemalt andmetöötluse korraldust, andmekategooriaid, allikaid, vastuvõtjate kategooriaid, säilitamist ja andmesubjekti õiguste kasutamise korda.
Käesolev analüüs tugineb eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/679 ehk isikuandmete kaitse üldmäärusele.
IKÜM artikkel 5 sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted, sealhulgas seaduslikkuse, õigluse, läbipaistvuse, eesmärgi piirangu, võimalikult väheste andmete kogumise, andmete õigsuse, säilitamise piirangu ning usaldusväärsuse ja konfidentsiaalsuse põhimõtted.
IKÜM artikkel 6 lõige 1 punkt f kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik juhul, kui töötlemine on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused.
Sellest tulenevalt hindab Inforegister õigustatud huvi alusel toimuva andmetöötluse puhul kolme põhiküsimust:
kas Inforegistril, seotud teenustel või kolmandatel isikutel on andmetöötluseks õigustatud huvi;
kas isikuandmete töötlemine on selle õigustatud huvi teostamiseks vajalik;
kas Inforegistri, seotud teenuste kasutajate ja kolmandate isikute õigustatud huvid kaaluvad üles andmesubjekti huvid, õigused ja vabadused.
Lisaks arvestab Inforegister andmesubjekti õigustega, mis tulenevad muu hulgas IKÜM artiklitest 12, 15, 16, 17, 18, 19 ja 21. Need sätted puudutavad läbipaistvat teavitamist, andmetega tutvumist, andmete parandamist, kustutamist, töötlemise piiramist, vastuvõtjate teavitamist ja vastuväite esitamist.
Käesolevas analüüsis kasutatakse mõistet Inforegister laiemas tähenduses. See hõlmab Inforegistri andmebaasi ning sellega seotud teenuseid, mida võivad pakkuda või kasutada samasse ettevõtete gruppi kuuluvad või seotud teenusepakkujad, sealhulgas Inforegister, Storybook, 1Contact, Kreedix ja muud seotud teenused.
Need teenused võivad kasutada samu või osaliselt kattuvaid avalikest ja seaduslikest allikatest pärinevaid ettevõtlusandmeid. Samas võib andmete kasutamise eesmärk, kuvamise viis, kasutajale nähtav ulatus ja töötlemise õiguslik alus teenuseti erineda.
Kui konkreetne teenus tegutseb eraldi vastutava töötlejana või volitatud töötlejana, määratakse vastutus vastavalt teenuse tingimustele, lepingutele ja andmetöötluse tegelikule eesmärgile.
Inforegister töötleb ettevõtlusega seotud andmeid, mis võivad hõlmata ka füüsiliste isikute andmeid juhul, kui need isikud on seotud ettevõtlus-, juhtimis-, omandi-, esindus- või muu ärilise rolliga.
Sellised andmed võivad olla näiteks:
ees- ja perekonnanimi;
isikukood või sünniaeg vajalikus või piiratud ulatuses;
roll ettevõttes või muus üksuses;
rolli algus- ja lõppkuupäev;
juhatuse liikme, nõukogu liikme, prokuristi, likvideerija, pankrotihalduri, osaniku, aktsionäri, tuvastatud kasusaaja või muu seotud isiku staatus;
äri- ja ettevõtluskeelud;
seotud ettevõtted ja ajaloolised seosed;
esindusõigus;
omandisuhted;
ettevõtlusega seotud kontaktandmed;
avalikest allikatest pärinevad teated, registrikanded, aruandlus- või taustainfo;
ettevõtlusandmete põhjal loodud koondvaated, seosed, skoorid, reitingud, riskinäitajad ja analüütilised näitajad.
Inforegister ei kogu isikute eraelulisi andmeid eesmärgiga kirjeldada nende eraelu. Töötlemise keskmes on ettevõtlusandmed ja ettevõtlusega seotud rollid.
Kui ettevõttega seotud avalikest allikatest pärinevad dokumendid, teated, kohtulahendid, meediakajastused, veebilehed või muud allikad sisaldavad füüsiliste isikute andmeid, käsitletakse neid eelkõige ettevõtte kaudu avalduva infona, mitte andmesubjekti ettevõtlusvälise elu kirjeldusena.
Inforegister kasutab ettevõtlusandmete töötlemisel avalikke, seaduslikke ja usaldusväärseid allikaid.
Sellisteks allikateks võivad olla näiteks:
Äriregister;
Maksu- ja Tolliameti avalikud andmed;
Ametlikud Teadaanded;
kohtulahendite ja kohtumenetluste avalikud andmed;
avalikud riiklikud registrid;
ettevõtete veebilehed;
ettevõtete enda avaldatud kontaktandmed;
ettevõtete sotsiaalmeediakanalid ja muud avalikud digitaalsed kanalid;
avalikud hanked, toetused, tegevusload või muud avalikud andmekogud;
Töötukassa ja muud avalikud tööpakkumiste või tegevusandmete allikad;
andmed, mille ettevõte, kasutaja või lepingupartner on ise esitanud;
muud seaduslikud ja avalikult kättesaadavad allikad.
Inforegister ei tee päringuid andmesubjekti eraelu uurimiseks ega eesmärgiga avaldada andmesubjekti ettevõtlusväliseid isikuandmeid. Andmed avalduvad eelkõige ettevõtte, ettevõtlusrolli, avaliku registri või ettevõtlusega seotud allika kaudu.
Kui andmed pärinevad avalikust registrist, võib andmete parandamine eeldada esmalt andmete muutmist vastavas algallikas.
Inforegistri ja seotud teenuste andmetöötluse eesmärk on toetada läbipaistvat, usaldusväärset ja toimivat ettevõtluskeskkonda.
Andmeid töödeldakse muu hulgas järgmistel eesmärkidel:
ettevõtete taustainfo kuvamine;
ettevõtete juhtimise, esindusõiguse ja omandisuhete mõistmine;
tuvastatud kasusaajate ja seotud isikute tuvastamine;
äririskide ja krediidiriski hindamine;
maksekäitumise, finantsseisu ja usaldusväärsuse hindamine;
lepingupartnerite taustakontroll;
pettuste, varifirmade, variisikute, tankistide ja väärkasutuse ennetamine;
ettevõtetevahelise suhtluse ja ärivõrgustike toetamine;
ettevõtte nähtavuse ja digitaalse profiili võimaldamine;
nõuete, võlahalduse ja krediidihalduse toetamine;
andmete kvaliteedi, ajakohasuse ja võrreldavuse tagamine;
avalikest allikatest pärineva info arusaadavaks ja praktiliselt kasutatavaks muutmine.
Ettevõtlusandmete töötlemine toetab üldist tsiviilkäivet ja õiguskindlust. Isikutel, kes astuvad ettevõttega tehingusse, töösuhtesse, krediidisuhtesse või muusse ärilisse suhtesse, on õigustatud huvi veenduda ettevõtte esindusõiguses, taustas, maksekäitumises ja usaldusväärsuses.
Ettevõtlusandmete kättesaadavus aitab ennetada olukordi, kus äriline otsus tehakse puuduliku või eksitava info põhjal. Ühele ettevõtjale tekkiv kahju võib kanduda edasi tema klientidele, töötajatele, tarnijatele, võlausaldajatele ja teistele äripartneritele. Seetõttu on ettevõtlusandmete läbipaistvusel laiem mõju kogu majanduskeskkonna usaldusväärsusele.
Inforegistril on õigustatud huvi töödelda ettevõtlusega seotud andmeid, et pakkuda ettevõtlusinfo, krediidiinfo, ärianalüütika, taustakontrolli, seoseanalüüsi ja seotud teenuseid.
Inforegistri õigustatud huvi ei seisne üksnes majandustegevuse teostamises, vaid ka sellise teenuse pakkumises, mis aitab kasutajatel teha informeeritud ja mõistliku riskiga äriotsuseid.
Kolmandate isikute õigustatud huvi seisneb muu hulgas võimaluses:
kontrollida ettevõtte esindusõigust;
hinnata ettevõtte tausta ja usaldusväärsust;
hinnata ettevõtte krediidiriski ja maksekäitumist;
kontrollida ettevõtte juhtimise, omandi ja tuvastatud kasusaajate seoseid;
vältida tehinguid ebausaldusväärsete või kõrge riskiga ettevõtetega;
ennetada finantskahju, õiguskaitsekulusid ja mainekahju;
hinnata tööandja, lepingupartneri, tarnija, kliendi või võlgniku tausta;
täita oma hoolsuskohustust informeeritud ja mõistliku riskiga otsuste tegemisel.
Ettevõtjatel, võlausaldajatel, tööotsijatel, investoritel, tarbijatel ja teistel turuosalistel võib olla õigustatud huvi hinnata, kellega nad astuvad tehingusse, töösuhtesse, krediidisuhtesse või muusse õigussuhtesse.
Infoportaalidel ja äriinfo teenustel on ühiskonnas oluline roll, sest need aitavad tagada õiguskäibe läbipaistvust, õiguskindlust, ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja äririskide teadlikku maandamist.
Inforegistri õigustatud huvi ei ole võimalik saavutada üksnes Äriregistri registrikaardi tehnilise kordamisega.
Äriregister on oluline algallikas, kuid ettevõtte tegeliku tausta, usaldusväärsuse, krediidiriski ja äriseoste mõistmiseks on vajalik erinevate andmete koondamine, puhastamine, sidumine, võrdlemine, analüüsimine ja kasutajale arusaadaval kujul esitamine.
Ilma sellise andmetöötluseta ei oleks võimalik pakkuda krediidiinfo, äriinfo, taustakontrolli, riskihindamise, seoseanalüüsi, ettevõtete võrdluse, müügiinfo või ärivõrgustike teenuseid.
Töötlemine on vajalik ka seetõttu, et ettevõtted tegutsevad füüsiliste isikute kaudu. Juhtimine, esindusõigus, omand, kasusaaja staatus ja ajaloolised rollid ei ole mõistetavad ilma ettevõttega seotud füüsiliste isikuteta.
Ettevõtte usaldusväärsuse hindamiseks ei piisa üksnes kehtivate rollide või registrikaardi hetkeseisu vaatamisest. Varasematel seostel võib olla oluline tähendus, sest füüsilise isiku ja juriidilise isiku vahelise seose lõppemine ei muuda olematuks varasemat äritegevust, aruandluskäitumist, võlgnevusi, pankrotte, sundkustutamisi, ettevõtete võõrandamist ega muid äririski hindamisel olulisi asjaolusid.
Seetõttu võivad ka kehtetud ja ajaloolised seosed olla vajalikud, et kasutaja saaks hinnata ettevõtte tausta, seotud isikute käitumismustreid ja võimalikke äririske terviklikult.
Inforegister arvestab andmetöötluses nii enda ja teenuse kasutajate õigustatud huvi kui ka andmesubjekti õigusi ja huve.
Huvide kaalumisel võetakse arvesse muu hulgas:
andmete päritolu;
andmete seost ettevõtluse või avaliku õiguskäibega;
andmete avalikkust algallikas;
andmete vajalikkust ettevõtte tausta või riski mõistmiseks;
andmesubjekti rolli ettevõttes;
andmete võimalikku mõju andmesubjektile;
andmete täpsust ja ajakohasust;
kas andmete kuvamine on vajalik või ülemäärane;
kas on võimalik rakendada nähtavuse piiranguid või muid leevendusmeetmeid.
Üldjuhul on ettevõtlusega seotud andmete töötlemine õigustatud, kui andmed pärinevad avalikest või seaduslikest allikatest, on seotud isiku ärilise või juriidilise rolliga ning on vajalikud ettevõtte tausta, juhtimise, omandi, usaldusväärsuse või äririski hindamiseks.
Huvide kaalumisel arvestab Inforegister, et ettevõtluses tegutsev isik peab mõistlikult eeldama, et tema ettevõtlusega seotud rollid ja seosed võivad olla avalikult nähtavad ning neid võidakse töödelda ettevõtlusinfo, krediidiinfo ja taustakontrolli eesmärgil. Näiteks juhatuse liikmeks, osanikuks, tuvastatud kasusaajaks, FIE-ks või muuks ettevõtlusega seotud isikuks olemine on seotud avaliku õiguskäibe ja ettevõtluskeskkonnaga.
Andmesubjektiks ei ole selles kontekstis üldjuhul laps ega muu eriliselt haavatav isik, vaid ettevõtluses või õiguskäibes osalev täisealine teovõimeline isik. See ei välista andmesubjekti õiguste kaitset, kuid mõjutab huvide kaalumist.
Samuti arvestab Inforegister, et paljude andmesubjektide jaoks võib ettevõtlusandmete kuvamine olla positiivse mõjuga, kui see aitab näidata, et temaga seotud ettevõtted on usaldusväärsed, majanduslikult korras ja täidavad oma kohustusi.
Ettevõte kui juriidiline isik tegutseb füüsiliste isikute kaudu. Ettevõtte juhtimine, esindamine, omamine, tuvastatud kasusaaja staatus, varasemad rollid ja ärilised seosed avalduvad konkreetsete inimeste kaudu.
Seetõttu on ettevõttega seotud füüsiliste isikute andmed vajalikud selleks, et mõista, kes ettevõtet juhib, kes saab seda esindada, kes ettevõttest kasu saab, milline on ettevõtte ajalugu ning millised isikud võivad mõjutada ettevõtte tegevust, usaldusväärsust ja äririske.
Ettevõtluses on formaalseks tehingupooleks sageli juriidiline isik, kuid otsuseid teevad füüsilised isikud. Füüsiliste isikute kaudu luuakse uusi ettevõtteid, juhitakse ettevõtteid, kanditakse varasid, jäetakse aruandluskohustusi täitmata, võõrandatakse äriühinguid, astutakse lepingutesse ja tehakse muid ettevõtlusotsuseid. Seetõttu võib füüsilise isiku ettevõtluslik käitumismuster olla äärmiselt oluline ettevõtte riski ja usaldusväärsuse hindamisel.
Kui ettevõtte profiililt eemaldada ettevõttega seotud füüsilised isikud, võib ettevõtte profiil muutuda puudulikuks, eksitavaks ja andmekvaliteedi mõttes vigaseks. Sellisel juhul võib tekkida vastuolu avalike registrite ja teiste äriinfoallikatega, kus sama seos on jätkuvalt nähtav.
Äriregister on ametlik registripidaja, mille ülesanne on kajastada juriidiliste isikute kohta registrisse kantud andmeid. Äriregistri andmed on Inforegistri jaoks oluline algallikas, kuid Äriregistri registrikaart ei anna alati kasutajale terviklikku ja praktiliselt kasutatavat ülevaadet ettevõtte majanduslikust seisust, maksekäitumisest, krediidiriskist, äriseostest, juhtimisajaloost, seotud isikutest ega usaldusväärsusest.
Inforegister ei asenda Äriregistrit ega piirdu registriandmete tehnilise kordamisega. Inforegister töötleb avalikest ja seaduslikest allikatest pärinevaid andmeid selleks, et muuta ettevõtlusinfo kasutajale arusaadavaks, võrreldavaks ja praktiliselt kasutatavaks.
Selleks võib Inforegister koostada koondvaateid, krediidihinnanguid, krediidiskoore, riskinäitajaid, seosekaarte, ajaloolisi ülevaateid, maksekäitumise hinnanguid, tegevusvaldkonna võrdlusi ja muid analüütilisi näitajaid.
Sellise analüütilise töötluse eesmärk ei ole avaldada isiku eraelu puudutavat infot, vaid aidata kasutajatel hinnata ettevõtte tausta, krediidiriski, maksevõimet, usaldusväärsust, juhtimist, omandisuhteid ja ärilisi seoseid.
Inforegister võib avalikest ja seaduslikest allikatest pärinevate andmete põhjal koostada krediidiskoore, riskihinnanguid, reitinguid, prognoose, võrdlusi ja muid analüütilisi näitajaid.
Sellised näitajad ei ole mõeldud andmesubjekti eraelu kirjeldamiseks, vaid ettevõtte majandusliku seisundi, maksevõime, äririski, maksekäitumise, usaldusväärsuse ja tegevusmustri hindamiseks.
Analüütilised näitajad võivad põhineda mitmetel andmepunktidel, sh ettevõtte finantsandmetel, maksukäitumisel, aruandlusdistsipliinil, juhtimise ja seoste ajaloos, varasematel äririskidel, võlgnevustel, maksehäiretel, tegevusvaldkonnal, vanusel, suurusel ja muudel ettevõtlusega seotud tunnustel.
Krediidiskooride ja riskihinnangute eesmärk on anda kasutajale koondatud hinnang, mis aitab teha teadlikumaid äri-, krediidi- või lepingulisi otsuseid.
Inforegister ei koosta krediidiskoori ega riskihinnangut andmesubjekti eraelu kohta. Skoorid ja reitingud koostatakse eelkõige ettevõtete kohta ning nende eesmärk on kirjeldada ettevõtte maksevõimet, maksekäitumist, majanduslikku seisu ja äririski.
Kui ettevõtte skoor või riskinäitaja kuvatakse isikuga seotud vaates, tuleb seda mõista seotud ettevõtte hinnanguna, mitte eraldiseisva hinnanguna inimese eraelu, isikuomaduste või eraelulise usaldusväärsuse kohta.
Inforegister võib kuvada ettevõtete ja nendega seotud isikute vahelisi seoseid koondvaadete, seosekaartide, graafikute või visualiseeringutena.
Selliste vaadete eesmärk on muuta avalikest ja seaduslikest allikatest pärinevad ettevõtlusandmed kasutajale arusaadavaks ning aidata hinnata ettevõtete omandit, juhtimist, seotud isikuid, tuvastatud kasusaajaid, ajaloolisi rolle ja äririske.
Seoste visualiseerimine ei loo iseenesest uut eraelulist fakti, vaid esitab ettevõtlusega seotud andmeid kasutajale arusaadaval kujul.
Seosekaardid ja koondvaated on vajalikud, sest äririskid ei avaldu alati ainult ühe ettevõtte registrikaardil. Risk võib ilmneda seotud ettevõtete, seotud isikute, ajalooliste rollide, omandisuhete või korduvate käitumismustrite kaudu.
Inforegister ja seotud teenused võivad teha ettevõtlusandmeid kättesaadavaks veebikeskkonnas, raportites, API-liidestes, andmetoodetes, analüütilistes teenustes või lepingulistes teenusevaadetes.
API on tehniline andmeedastuse viis, mitte eraldi andmekategooria. API kaudu andmete edastamine ei muuda ettevõtlusandmete olemust ega tähenda iseenesest, et tegemist oleks teistsuguse töötlemisega kui andmete kuvamine veebikeskkonnas, raportis või muus äriinfo teenuses.
API ja andmetooted võimaldavad kasutajatel kasutada ettevõtlusandmeid oma äririskide hindamisel, taustakontrollis, krediidiotsustes, kliendihalduses, vastavuskontrollis või muudes õigustatud eesmärkides.
Vastuvõtjate kategooriad, andmete edastamise põhimõtted ja kolmandate isikutega seotud selgitused on täpsemalt kirjeldatud privaatsustingimustes.
Inforegister rakendab andmesubjekti õiguste kaitseks proportsionaalseid meetmeid.
Sellisteks meetmeteks võivad olla näiteks:
eraldiseisva isikuprofiili avaliku nähtavuse piiramine;
sisselogimata avalikus vaates isikukoodi täies ulatuses mittekuvamine;
andmete kättesaadavuse eristamine kasutajatasemete järgi;
vajadusel otsingumootoritele eemaldamis- või uuesti läbivaatamise taotluse esitamine;
ebaõigete või aegunud andmete parandamine;
andmete kuvamise ulatuse hindamine;
korduvate või ülemääraste taotluste menetlemine proportsionaalselt;
andmete töötlemise piiramine juhtudel, kus selleks on õiguslik ja faktiline alus.
Inforegister võib piirata andmete kättesaadavust kasutajatasemete järgi. See tähendab, et kõik andmed ei pruugi olla avalikult nähtavad igale sisse logimata kasutajale. Osa andmeid võib olla nähtav üksnes registreeritud kasutajatele, lepingulistele klientidele või muudele kasutajatele, kellel on teenuse kasutamiseks eraldi ligipääs.
Selline ligipääsutasemete eristamine aitab vähendada andmetega tutvumist pelgalt uudishimust ning toetab põhimõtet, et detailsem ettevõtlusinfo on kättesaadav eelkõige kasutajatele, kellel on selleks praktiline äriline või õigustatud vajadus.
Need meetmed aitavad vähendada isiku liigset avalikku tuvastatavust, säilitades samal ajal ettevõtlusandmete terviklikkuse, õigsuse ja kasutatavuse.
Andmesubjektil on õigus esitada vastuväide õigustatud huvi alusel toimuvale töötlemisele.
IKÜM artikkel 21 annab andmesubjektile õiguse esitada vastuväide tema konkreetsest olukorrast lähtudes. Vastuväite esitamine ei tähenda siiski automaatselt, et töötlemine tuleb igal juhul lõpetada. Inforegister võib töötlemist jätkata, kui esinevad mõjuvad õiguspärased põhjused, mis kaaluvad üles andmesubjekti huvid, õigused ja vabadused.
Vastuväite hindamisel arvestab Inforegister andmesubjekti konkreetset olukorda, töötlemise eesmärki, andmete päritolu, andmete avalikkust, kolmandate isikute õigustatud huve ja ettevõtlusandmete ühiskondlikku rolli.
Üldine väide, et ettevõtlusandmete avaldamine võib teoreetiliselt võimaldada rämpsposti, soovimatuid pöördumisi, masskogumist, identiteedivargust või muud väärkasutust, ei tähenda automaatselt, et töötlemine oleks konkreetse andmesubjekti suhtes ebaproportsionaalne.
Kui andmesubjekt väidab, et just Inforegistri andmetöötlus põhjustab talle erilise, reaalse ja isikupõhise ohu, tuleb tal seda olukorda kirjeldada ning võimalusel esitada konkreetsed asjaolud või tõendid. Inforegister hindab selliseid asjaolusid juhtumipõhiselt.
Kui andmesubjekt ei esita konkreetseid asjaolusid ega tõendeid ning piirdub üldise või hüpoteetilise ohuga, võib Inforegister hinnata vastuväidet olemasoleva info põhjal ja jõuda järeldusele, et üldine vastuväide ei kaalu üles Inforegistri, teenuse kasutajate ja kolmandate isikute õigustatud huvi ettevõtlusandmete töötlemiseks.
Ettevõtlusega seotud andmete täielik kustutamine ei ole alati proportsionaalne ega võimalik, kui andmed pärinevad avalikest või seaduslikest allikatest ning nende töötlemiseks esineb jätkuv õiguslik alus.
Kui isikuga seotud ettevõtlusandmed kustutada üksnes Inforegistri andmebaasist, kuid samad andmed jäävad nähtavaks Äriregistris, avalikes registrites, teistes äriinfoportaalides või ettevõtte enda avaldatud allikates, ei pruugi kustutamine saavutada andmesubjekti soovitud eesmärki.
Samal ajal võib selline kustutamine muuta Inforegistri ettevõtte profiili puudulikuks, ebatäpseks, avalike allikatega vastuolus olevaks või andmekvaliteedi mõttes vigaseks.
Seetõttu hindab Inforegister kustutamistaotlusi andmekategooria, töötlemise eesmärgi, õigusliku aluse ja konkreetsete asjaolude kaupa.
Kui andmesubjekti taotlust on võimalik lahendada vähem riivava meetmega, näiteks eraldiseisva isikuprofiili avaliku nähtavuse piiramise, ebaõige andme parandamise või konkreetse andmevälja piiranguga, võib selline meede olla proportsionaalsem kui kõigi ettevõtlusega seotud andmete kustutamine.
Inforegister säilitab ettevõtlusega seotud isikuandmeid nii kaua, kui see on vajalik käesolevas analüüsis kirjeldatud eesmärkide täitmiseks, sealhulgas ettevõtlusandmete terviklikkuse, õiguskäibe usaldusväärsuse, krediidiriski hindamise, ajalooliste seoste mõistmise ja õigusnõuete kaitse eesmärgil.
Ajaloolised seosed võivad olla äririskide hindamisel olulised ka pärast kehtiva rolli lõppemist. Seose lõppemine ei muuda olematuks sellele eelnenud äritegevust ega sellega seotud riske.
Näiteks võib kasutajal olla põhjendatud huvi teada, kas ettevõttega seotud isik on varem juhtinud ettevõtteid, mis on jätnud aruanded esitamata, tekitanud võlgnevusi, lõpetatud pankrotiga, sundkustutatud või võõrandatud variisikutele.
Säilitamise perioodi määramisel arvestab Inforegister andmete päritolu, andmete avalikkust algallikates, ettevõtlusandmete tähendust riskihindamisel, nõuete aegumise tähtaegu, andmesubjekti õigusi ning andmete vajalikkust teenuse eesmärkide täitmiseks.
Säilitamise hindamisel arvestatakse ka seda, et paljudes algallikates, sealhulgas Äriregistris, võib ettevõtlusega seotud ajalooline info olla kättesaadav pikaajaliselt või tähtajatult. Inforegistri eesmärk ei ole säilitada andmeid kauem kui vajalik, kuid ettevõtlusandmete väärtus ja vajalikkus ei lõpe alati kohe pärast konkreetse rolli lõppemist.
Kui isik ei ole enam ettevõtluses aktiivne või tema seosed ettevõtetega on lõppenud, võib Inforegister hinnata, kas ja millises ulatuses on andmete edasine kuvamine või töötlemine vajalik ja proportsionaalne.
Andmesubjektil on õigus esitada taotlus oma isikuandmetega tutvumiseks, andmete parandamiseks, kustutamiseks, töötlemise piiramiseks või töötlemisele vastuväite esitamiseks.
Inforegister käsitleb andmesubjekti taotlusi kooskõlas IKÜM-i ja kohaldatavate andmekaitsepõhimõtetega.
Kui taotlus puudutab üldist andmetöötluse kirjeldust, andmekategooriaid, allikaid, eesmärke, õiguslikke aluseid, vastuvõtjate kategooriaid või säilitamise põhimõtteid, võib Inforegister vastata viitega privaatsustingimustele, käesolevale õigustatud huvide analüüsile või isikuprofiili nähtavuse piiramise korrale.
Kui andmesubjekt leiab, et konkreetne andmekategooria, andmeväli või analüütiline näitaja on ebaõige, aegunud või ebaproportsionaalne, tuleb tal esitada konkreetne ja detailne viide parandamist, piiramist või hindamist vajavale andmele.
Üldsõnaline väide, et “andmed on valed”, “kustutage kõik andmed” või “luban kuvada ainult Äriregistri andmeid”, ei pruugi olla piisav taotluse sisuliseks lahendamiseks, kui sellest ei selgu konkreetne andmekategooria, viga, alus või isiku konkreetne olukord.
Inforegistri õigustatud huvi seisneb ettevõtlusandmete töötlemises eesmärgiga toetada läbipaistvat, usaldusväärset ja toimivat ettevõtluskeskkonda.
Töötlemine on vajalik, sest ettevõtlusandmete mõistmine eeldab andmete koondamist, puhastamist, sidumist, võrdlemist, analüüsimist ja kasutajale arusaadaval kujul esitamist.
Ettevõtted tegutsevad füüsiliste isikute kaudu ning ettevõtte juhtimise, esindusõiguse, omandi, tuvastatud kasusaajate ja ajalooliste seoste mõistmine ei ole võimalik ilma ettevõttega seotud füüsiliste isikute andmeteta.
Andmesubjekti õigusi kaitstakse proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas avaliku nähtavuse piiramise, isikukoodi osalise kuvamise, ebaõigete andmete parandamise, kasutajatasemete eristamise ja konkreetsete vastuväidete juhtumipõhise hindamise kaudu.
Üldjuhul ei kaalu andmesubjekti üldine soov ettevõtlusandmete avalikku nähtavust vähendada üles Inforegistri, teenuse kasutajate ja kolmandate isikute õigustatud huvi saada usaldusväärset, ajakohast ja analüütilist ettevõtlusinfot.
Storybooki laiendus ütleb Sulle, mis firma veebilehel Sa parajasti viibid ja kui usaldusväärne see firma täna on. laadi laiendus alla